Kord kõndis üks kunstnik
Ja taipas ta peatselt
Et hingata mõistis
Ja tõotas vaid headselt!
Kord luuletas endast
Ja igale reale, ta lisas
Vaid vaikust, et tulede
paikust, rõhutada
Ta ridades vaatles
Seal peegeldus sees
Ja enne, kui taevaste
aedade teele, enne
Veel metsadest läbi
käis aeg.
Taas tõusis ta päeva
Ja endana naerda
Võttis kogu selle tõsiduse
Just selle, mis taevas
Comments